2017. aasta Teatrielu kogumiku toimetajate Madli Pesti ja Tambet Kaugema üks koostamispõhimõtteid oli ülevaatlikkus – anda ülevaade kirjust teatrielust Eestis. Artiklid käsitlevad aasta esiletõusvamaid suundumusi, olulisemaid teatrisündmusi, näitlejatöid, muusikateatrit, tantsu, audiokunsti. Kaleidoskoopilise ülevaate 2017. sõnateatriaastast annab Teatriliidu draamažürii esimees Jaak Allik. Eesti vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud teatrisarjast „Sajandi lugu“ kirjutab Anneli Saro. Säravat aastat eesti nüüdisooperis analüüsib ajaloo käsitlemise vaatepunktist Kristel Pappel. Raadioteatri 90 loomeaastat võtab kokku Madis Kolk ja audiolavastuste loomisest kõneleb Raadioteatri loovjuht Andres Noormets. 2017. aastat võib eesti teatris nimetada ka Ingmar Bergmani aastaks: esietendus kolm Bergmani tekstidel põhinevat lavastust, mida Teatrielu kogumikus käsitleb Valle-Sten Maiste, ning oma Bergmani-lavastamise kogemust mõtestab Peeter Raudsepp. Ott Karulin võtab vaatluse alla 2017. aasta dokumentaallavastused ja Riina Oruaas eestlaste identiteeti mõtestavad lavastused. 2017. aasta klassikalavastused on esindatud kahes artiklis. Sven Karja teeb sissevaate Strindbergi näidendisse „Surmatants“ Ingomar Vihmari lavastuses ning Ivika Sillar peegeldab oma kogemust Tšehhovi-lavastuste „Ivanovi“ ja „Kirsiaiaga“. Tantsuteater on Teatrielu kogumikus esindatud kolme artikliga. Filosoofilisest küljest mõtestavad keha ja liikumist Kai Valtna ja Evelin Lagle, balletikunsti analüüsivad ja portreteerivad Heili Einasto ja Alice Laanemägi. Rubriigis „Mälu“ käsitleb Luule Epner Eesti ja Soome teatrisuhteid, täpsemalt „Kalevala“-teemalisi lavastusi Eestis. Kogumiku lõpetab 2017. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur). Teatrielu 2017 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.