Titus Burckhardt avab sakraalse kunsti tähenduse ja vaimse kasutuse selle sümboolse sisu vahendusel ning metafüüsilistele põhimõtetele tuginedes viie religiooni – kristluse, islami, hinduismi, budismi ja taoismi puhul. Need suured traditsioonid on paremini mõistetavad lähtudes vaimsest, igavikulisest tasandist. Religioone on palju, nad on erinevad ja õiged, olles üleloomulikul tasandil ühe terviku osad. Sakraalne kunst sümboliseerib igavikku ja tema ülesanne on mõjuda inimesele äratavalt. Üks õnnelikolemise tingimusi on mõista igavikulist.