Oli kord tüdruk, kellel oli koer – selline, kes muidu valvab põhjapõtru ja magab lumes, nüüd aga valvas koer tüdrukut. Tüdruku vanemad olid tülli läinud ega tahtnud teineteist enam kunagi näha. Tüdrukust nad ka eriti ei hoolinud. Kui sõda algas, saadeti tüdruk rongiga vanaema juurde maale. Kui ta kohale jõudis, ei olnud kedagi teda jaamas ootamas. Nii see kõik algas... Raamatus „Pikk, pikk teekond“ räägib Ilon Wikland oma lapsepõlvest Eestis, kohutavast sõjast ja põgenemisest võõrale maale. Selles loos on nii rõõmu kui kurbust. Kuid ennekõike on see lugu kartmatust tüdrukust, kellest sai meie aja üks silmapaistvamaid illustraatoreid.