Ehtekunstnik ja professor Kadri Mälk meenutab oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti professorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema õpetamismeetodeid, mis tänapäeval kummalised võivad tunduda. Mida ta tahtis, millest lähtus, kuidas tahtis, et teda nähtaks-mõistetaks õpetaja ja kunstnikuna, ja kuidas see tal õnnestus või kas alati õnnestuski. Mis oli see võluvõti, et tema käe alt nii palju säravaid üliõpilasi ellu astus? Ja kuidas tema õpetuse tagajärjel ehtekunsti nii palju noori andeid juurde tekkis? Kusagil peab olema mingi varjatud tahk. Inimene on mõistatus ja selleks ka jääb.