You are here:
Home
Books
Books in Estonian
History
Estonian
Nõukogude Eesti külma sõja ajal. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30)
Nõukogude Eesti külma sõja ajal. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30)
Author
Tõnu Tannberg
Delivery 7-14 workdays
Club price:
27,45 €
Price:
27,45 €
-0%
Availability in stores
Share
Teisest maailmasõjast 1945. aastal võitjana väljunud NSV Liit kehtestas end kiiresti Ida-Euroopas ja allutas sealsed riigid peaaegu täielikult oma kontrollile. Sõjaaegne koostöö lääneriikidega murenes, selle asemel kujunes maailmas välja uus suurriikide vastasseis. Lääneriigid ei suutnud Moskva ekspansiooni ohjeldada ja nii jäi maailma arengut väga oluliselt mõjutanud vastasseis ehk nn külm sõda püsima kuni 1980. aastate lõpuni. NSV Liit ja tema sõltlasriigid koos 1944. aastal taasokupeeritud Balti riikidega suleti raudse eesriide taha.
Läänemaailmast äralõigatusega kaasnes sõjajärgsetel aastatel Eestis ulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine ja vaimuelu suukorvistamine, vastupanu mahasurumine, repressioonid ning nõukoguliku käsumajanduse juurutamine. Sõja lõpul uue Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenenud eestlastest kujunes teguvõimas pagulaseestlaste kogukond kui Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja.
Moskva ülemvõimu kehtestamine ja hilisem toimimine Idabloki ning Teise maailmasõja lõpul taasokupeeritud Balti riikides oli keeruline, mitmetahuline ja kohati isegi vastuoluline sündmuste kulg, mida senises ajalookirjanduses ei ole külma sõja taustal veel küllaldaselt käsitletud. Seda lünka püüabki osaliselt täita Ajalooarhiivi toimetiste teemanumber „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“ koondades ühtede kaante vahele 12 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV ajaloost külma sõja taustal.
Kogumikus võetakse vaatluse alla Moskva kavad sovetiseerimisprotsessi käivitamisel sõjajärgses Eesti NSV läbi ÜK(b)P KK Eesti büroo tegevuse (Tõnu Tannberg), analüüsitakse
külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse (Tiiu Kreegipuu), kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandi (Karin Veski, Anu Raudsepp) ning nõukoguliku usupoliitika muutuste (Atko Remmel) näidetel. Lisaks käsitletakse külma sõja alguseperioodi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi Eestile (Olaf Mertelsmann), liiduvabariigi haldusaparaadi ühe põhiosise – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – rahvuslikku koosseisu (Olev Liivik), julgeolekuorganite juurdlustoimikuid kui ajalooallikaid (Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk), KGB tegevust propagandakirjanduse üllitamisel mõjutamaks tolleaegset avalikku arvamust (Ivo Juurvee), sõjajärgsel perioodil toimunud liiduvabariigi asetleidnud parteipuhastusi („Eesti süüasi“) NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud analoogiliste sündmuste kontekstis (Meelis Saueauk) ning külma sõja aegseid sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsesse Nõukogude Eestis (Meelis Maripuu). Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud ka Saksamaa Liitvabariigis resideerinud Eesti pagulaspoliitikute diplomaatilist tegevus ja nende vaateid rahvusvahelisele poliitikale (Vahur Made) ning J. Stalini surma järel poliitiliste olude pehmenedes ja osaliselt suurriikidevahelise nn. kultuuridiplomaatia kattevarjus võimalikuks saanud soomlaste
Läänemaailmast äralõigatusega kaasnes sõjajärgsetel aastatel Eestis ulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine ja vaimuelu suukorvistamine, vastupanu mahasurumine, repressioonid ning nõukoguliku käsumajanduse juurutamine. Sõja lõpul uue Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenenud eestlastest kujunes teguvõimas pagulaseestlaste kogukond kui Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja.
Moskva ülemvõimu kehtestamine ja hilisem toimimine Idabloki ning Teise maailmasõja lõpul taasokupeeritud Balti riikides oli keeruline, mitmetahuline ja kohati isegi vastuoluline sündmuste kulg, mida senises ajalookirjanduses ei ole külma sõja taustal veel küllaldaselt käsitletud. Seda lünka püüabki osaliselt täita Ajalooarhiivi toimetiste teemanumber „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“ koondades ühtede kaante vahele 12 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV ajaloost külma sõja taustal.
Kogumikus võetakse vaatluse alla Moskva kavad sovetiseerimisprotsessi käivitamisel sõjajärgses Eesti NSV läbi ÜK(b)P KK Eesti büroo tegevuse (Tõnu Tannberg), analüüsitakse
külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse (Tiiu Kreegipuu), kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandi (Karin Veski, Anu Raudsepp) ning nõukoguliku usupoliitika muutuste (Atko Remmel) näidetel. Lisaks käsitletakse külma sõja alguseperioodi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi Eestile (Olaf Mertelsmann), liiduvabariigi haldusaparaadi ühe põhiosise – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – rahvuslikku koosseisu (Olev Liivik), julgeolekuorganite juurdlustoimikuid kui ajalooallikaid (Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk), KGB tegevust propagandakirjanduse üllitamisel mõjutamaks tolleaegset avalikku arvamust (Ivo Juurvee), sõjajärgsel perioodil toimunud liiduvabariigi asetleidnud parteipuhastusi („Eesti süüasi“) NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud analoogiliste sündmuste kontekstis (Meelis Saueauk) ning külma sõja aegseid sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsesse Nõukogude Eestis (Meelis Maripuu). Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud ka Saksamaa Liitvabariigis resideerinud Eesti pagulaspoliitikute diplomaatilist tegevus ja nende vaateid rahvusvahelisele poliitikale (Vahur Made) ning J. Stalini surma järel poliitiliste olude pehmenedes ja osaliselt suurriikidevahelise nn. kultuuridiplomaatia kattevarjus võimalikuks saanud soomlaste
Delivery 7-14 workdays
Club price:
27,45 €
Price:
27,45 €
-0%
Availability in stores
Share
Format
Hardcover
Author
Tõnu Tannberg
Edited by
Mart Orav
Language
Estonian
Publishing company
Eesti Ajalooarhiiv
Series
Eesti Ajalooarhiivi toimetised
Added date
28.05.2015
Year of publication
2015
Pages
340
Size
240x165
Product code
1918912
Barcode
9789985858912
ISBN
9789985858912