Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist. Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt... Eesti tunnustatuimal naisrežissööril Leida Laiusel valmis Tallinnfilmis 1968. a näidendi põhjal samanimeline mängufilm, milles Tiinat mängis lummav Ene Rämmeld. August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. Tulevane kirjanik õppis vend Jaani juures Penuja Niitsaadu vallakoolis, millega tema vormiline haridus piirduski. Tööelu alustas ta kihelkonnakohtu kirjutaja abina ja eri paigus kohtukirjutajana ning oli Karksi, Polli, Pöögle, Taagepera ja Penuja vallakirjutaja, kuni pidi 1893. aastal vene keele oskamatuse pärast ametist lahkuma. Seejärel töötas Kitzberg Kuramaal Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas piiritusevabriku ametnikuna ja Riias Phoenixi vagunivabrikus metallitööde vastuvõtmise osakonna juhatajana, oli Tartus ajalehe Postimees ärijuht ja pärast seda kuni 1920. aastani Liivimaa linnade hüpoteegiseltsi raamatupidaja ja arhivaar. Elu lõpuaastail sai ta Eesti riigilt kirjanikupensioni, mis võimaldas tegutseda vabakirjanikuna. August Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus. Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: „Libahunt” (esietendus 1911 Endlas), „Tuulte pöörises” (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), „Kauka jumal” (1915), „Enne kukke ja koitu” (1918), „Laurits” (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid.