Eestlased on sõnausku rahvas ja sõnalood on inimesi alati kõnetanud. "Keele konksvingerdusi" on lõbus ja huvitav sissevaade eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Kogumikus on lugusid, mis on inspireeritud ühiskonnas toimuvast, aga ka erilistest tähtpäevadest. Vestetele lisavad omapoolseid konksvingerdusi Ave Taaveti humoorikad ja mitmekihilised karikatuurid. Räägitakse, et eestlased on tuimad tükid. Võibolla see ongi nii, kui asi puudutab teisi inimesi, usuküsimusi või toitu. Kui itaallastelt võtta ära paavst või tomat, siis teeksid nad vist kollektiivse enesetapu, meie oleme rahul, kui on olemas kartul. Aga on siiski üks asi, mille suhtes me oleme kirglikud! See on meie keel, meie sõnad, sõnad, sõnad! Selle ilmekaks tõestuseks ongi see raamat, mis kinnitab veel kord, et me oleme keelehullud, ja mille lugemine paneb lausa pea ringi käima. Ja samas ka veidi hirmutab, et mismoodi me elaks ja oleks, kui peaksime greibi asemel ütlema – jõmmelgas! See raamat teeb meid kindlasti rikkamaks, veidi ehk ka totramaks, aga fantaasiat avardab ta kahtlemata kohe meeter maad! Urmas Vadi, kirjanik Miks ei võiks meie võidlased kuje vaavata? Kuidas see juhtub, et mõni uudissõna hakkab kõnelejaile külge ja mõni sugugi mitte? Sõnavestete raamat on ohtralt avastamisrõõmu pakkuv retk eesti keeleloojate kaasaja meelelaadi ning tutvustab tänaseks käibele läinud sõnade kõrval ka neid põnevaid leide, millest enamik meist kuulnudki pole, kuid mis on vägagi kõnekad! Maria Esko, tõlkija