You are here:
Home
Books
Books in Estonian
Architecture and interior design
Architecture
Eesti arhitektuuriajakiri MAJA sügis 2023 (114) / Estonian Architectural Review MAJA autumn 2023 (114)
Eesti arhitektuuriajakiri MAJA sügis 2023 (114) / Estonian Architectural Review MAJA autumn 2023 (114)
Saared / Islands
Author
Peatoimetaja Laura Linsi
Translated
Taavi Laanpere, Kerli Linnat
Delivery 1-3 workdays
Club price:
12,00 €
Price:
12,00 €
-0%
Availability in stores
Share
EST
Saared
Saared on müstilisi lugusid ikka inspireerinud: Shakespeare’i „Tormis“ vastandub Prospero saare metsikus, mida ta valitseb ainult oma maagia jõul, kuskil kaugel paikneva tsiviliseeritusega; teel Soome kulmineerub Kalevipoja puhkus saarel armumisega võluvalt laulvasse Saarepiigasse; on neid, kes näevad vabakaubandustsooniks muudetud Soome ja Eesti vahelistel (tehis)saartel lubadust piiramatuks rikkudeks ning ühe mehe unistus Kasiinosaarest Tallinna külje all intrigeeris, kohutas ja lõbustas eestlasi terve kümnendi. Arhitekt Johan Tali meelest loob rullikeeratud rannajoon mõtteruumile selge piiri ja tõmbab sellisena ligi nii utopiste kui ka eskapiste (lk 104). Kas saame rääkida ka omanäolisest saare-arhitektuurist ja saare-ruumist?
Meie regiooni saari ühendab Läänemeri, mis on ideede ja inimeste liikumisel olnud suuremaks sidujaks kui vaid kaardile joonistatud, kuid tegeliku kehata riigipiirid on olnud eraldajaks. Arhitekt Katariina Mustasaar kirjutab Läänemere ühisruumist ning meremaastike võimalusest inimese ja laiema keskkonna vahelist sidet tugevdada (lk 44). Üks ehitisetüüpe, mis maa ja mere vahelist piiriala põimib, on sadam. Merega tihedas suhtes kogukondades on väiksesadamad ühest küljest turismitaristu oluliseks osaks, kuid lisaks edendavad need ka kohalikku kalapüüki. Hästi läbi lahendatuna saavad sadamad toetada nii merenduse arengut, kogukondade kokkutulemist kui ka parandada keskkonnateadlikkust. Eestis varem peamiselt insenertehniliste vesiehitistena käsitletud sadamate suundumisest arhitektide huviorbiiti kirjutab arhitekt Indrek Allmann (lk 30). Rügeni saarelt pärit arhitekt Susanne Brorson keskendub aga Läänemere rahvaarhitektuuri uurimisele ja õpitu rakendamisele tänapäevases arhitektuuris (lk 58). 15 aastat tagasi lähenes ka arhitekt Mihkel Tüür Muhu saarele maja ehitamisele rahvaarhitektuurile omase praktilisusega. Sedakaudu jõudis ta täiesti uudse tehnilise lahenduse ning Eesti arhitektuuriloos siiani kordumatu orgaanilise ruumini (lk 72).
Hiiumaa rahvaarv kasvab praegu pea märkamatult, kuid kas globaalsed kliima- ja rahvastikumuutused toovad pikemas perspektiivis kaasa inimeste ulatusliku liikumise maheneva kliimaga saarele? Kauges tulevikus on see vältimatu, nagu on kirjas töös olevas Hiiumaa üldplaneeringus, mida tutvustab valla arhitekt Kaire Nõmm (lk 20). Kuidas sellist kasvu hallata? Ja kuidas vältida ääremaastumist lähemas tulevikus? Nagu küsib ajaloolane ja etnoloog Helgi Põllo: „Mida saartelt tahta, keda kaitsta ja kelle eest?“ (lk 6).
Laura Linsi, Maja peatoimetaja
ENG
Estonian Architectural Review Maja, autumn 2023 (No 114)
Islands
Islands have always inspired mystical tales—in Shakespeare’s The Tempest, the wildness of Prospero’s island, which he controls only by the means of his sorcery, is juxtaposed with faraway civilisation; on his way to Finland, Kalevide makes an island stopover, which culminates in him falling in love with the enchantingly singing Island Maiden; there are some who believe a free-trade zone on (artificial) islands between Finland and Estonia could bring unlimited wealth, and there is one man’s dream of a casino island right next to Tallinn that has intrigued, horrified and amused Estonians for a whole decade. Architect Johan Tali finds that a curled-up coastline gives conceptual space a clear boundary. As such, it attracts both utopians and escapists (p. 104). Can we also talk about distinctive island architecture and island space?
The islands of our region are connected by the Baltic Sea, which has been a more potent force in bringing ideas and people together than the map-drawn, but otherwise incorporeal state borders have been in separating them. Architect Katariina Mustasaar writes about the common space of the Baltic Sea, and the potential of seascapes in strengthening the connection between people and the broader environment (p. 44). One type of building that stands on the boundary between land and sea is the harbour. For maritime communities, small harbours play an important role in tourism infrastructure, but also in promoting local fishing. With good solutions, harbours can support the development of seafaring, bring communities together and improve environmental awareness. Architect Indrek Allmann discusses how harbours, which had been considered mainly from the technical engineering perspective in Estonia, have moved into architects’ orbit of interest (p. 30). On the other hand, architect Susanne Brorson from the island of Rügen focuses on studying vernacular building in the Baltic Sea area, and making use of her findings in contemporary architecture (p. 58). 15 years ago, architect Mihkel Tüür likewise adopted the practicality of vernacular architecture in building his house on the island of Muhu. This resulted in a novel structural solution, and an organic space that has remained unique in contemporary Estonian architecture (p. 72).
The population of Hiiumaa is growing almost imperceptibly for now, but what about the longer term—will global climate change and population growth lead to a large-scale relocation of people to the island where the climate is softening? In the distant future, this will be inevitable, as it is acknowledged in the emerging general plan of Hiiumaa, which is discussed by municipal architect Kaire Nõmm (p. 20). How to manage such growth? And how to avoid peripheralisation in the nearer future? Or, as historian and ethnologist Helgi Põllo puts it: ‘What to ask from an island, who to protect there and from whom?’ (p. 6).
Laura Linsi, Editor-in-chief
Saared
Saared on müstilisi lugusid ikka inspireerinud: Shakespeare’i „Tormis“ vastandub Prospero saare metsikus, mida ta valitseb ainult oma maagia jõul, kuskil kaugel paikneva tsiviliseeritusega; teel Soome kulmineerub Kalevipoja puhkus saarel armumisega võluvalt laulvasse Saarepiigasse; on neid, kes näevad vabakaubandustsooniks muudetud Soome ja Eesti vahelistel (tehis)saartel lubadust piiramatuks rikkudeks ning ühe mehe unistus Kasiinosaarest Tallinna külje all intrigeeris, kohutas ja lõbustas eestlasi terve kümnendi. Arhitekt Johan Tali meelest loob rullikeeratud rannajoon mõtteruumile selge piiri ja tõmbab sellisena ligi nii utopiste kui ka eskapiste (lk 104). Kas saame rääkida ka omanäolisest saare-arhitektuurist ja saare-ruumist?
Meie regiooni saari ühendab Läänemeri, mis on ideede ja inimeste liikumisel olnud suuremaks sidujaks kui vaid kaardile joonistatud, kuid tegeliku kehata riigipiirid on olnud eraldajaks. Arhitekt Katariina Mustasaar kirjutab Läänemere ühisruumist ning meremaastike võimalusest inimese ja laiema keskkonna vahelist sidet tugevdada (lk 44). Üks ehitisetüüpe, mis maa ja mere vahelist piiriala põimib, on sadam. Merega tihedas suhtes kogukondades on väiksesadamad ühest küljest turismitaristu oluliseks osaks, kuid lisaks edendavad need ka kohalikku kalapüüki. Hästi läbi lahendatuna saavad sadamad toetada nii merenduse arengut, kogukondade kokkutulemist kui ka parandada keskkonnateadlikkust. Eestis varem peamiselt insenertehniliste vesiehitistena käsitletud sadamate suundumisest arhitektide huviorbiiti kirjutab arhitekt Indrek Allmann (lk 30). Rügeni saarelt pärit arhitekt Susanne Brorson keskendub aga Läänemere rahvaarhitektuuri uurimisele ja õpitu rakendamisele tänapäevases arhitektuuris (lk 58). 15 aastat tagasi lähenes ka arhitekt Mihkel Tüür Muhu saarele maja ehitamisele rahvaarhitektuurile omase praktilisusega. Sedakaudu jõudis ta täiesti uudse tehnilise lahenduse ning Eesti arhitektuuriloos siiani kordumatu orgaanilise ruumini (lk 72).
Hiiumaa rahvaarv kasvab praegu pea märkamatult, kuid kas globaalsed kliima- ja rahvastikumuutused toovad pikemas perspektiivis kaasa inimeste ulatusliku liikumise maheneva kliimaga saarele? Kauges tulevikus on see vältimatu, nagu on kirjas töös olevas Hiiumaa üldplaneeringus, mida tutvustab valla arhitekt Kaire Nõmm (lk 20). Kuidas sellist kasvu hallata? Ja kuidas vältida ääremaastumist lähemas tulevikus? Nagu küsib ajaloolane ja etnoloog Helgi Põllo: „Mida saartelt tahta, keda kaitsta ja kelle eest?“ (lk 6).
Laura Linsi, Maja peatoimetaja
ENG
Estonian Architectural Review Maja, autumn 2023 (No 114)
Islands
Islands have always inspired mystical tales—in Shakespeare’s The Tempest, the wildness of Prospero’s island, which he controls only by the means of his sorcery, is juxtaposed with faraway civilisation; on his way to Finland, Kalevide makes an island stopover, which culminates in him falling in love with the enchantingly singing Island Maiden; there are some who believe a free-trade zone on (artificial) islands between Finland and Estonia could bring unlimited wealth, and there is one man’s dream of a casino island right next to Tallinn that has intrigued, horrified and amused Estonians for a whole decade. Architect Johan Tali finds that a curled-up coastline gives conceptual space a clear boundary. As such, it attracts both utopians and escapists (p. 104). Can we also talk about distinctive island architecture and island space?
The islands of our region are connected by the Baltic Sea, which has been a more potent force in bringing ideas and people together than the map-drawn, but otherwise incorporeal state borders have been in separating them. Architect Katariina Mustasaar writes about the common space of the Baltic Sea, and the potential of seascapes in strengthening the connection between people and the broader environment (p. 44). One type of building that stands on the boundary between land and sea is the harbour. For maritime communities, small harbours play an important role in tourism infrastructure, but also in promoting local fishing. With good solutions, harbours can support the development of seafaring, bring communities together and improve environmental awareness. Architect Indrek Allmann discusses how harbours, which had been considered mainly from the technical engineering perspective in Estonia, have moved into architects’ orbit of interest (p. 30). On the other hand, architect Susanne Brorson from the island of Rügen focuses on studying vernacular building in the Baltic Sea area, and making use of her findings in contemporary architecture (p. 58). 15 years ago, architect Mihkel Tüür likewise adopted the practicality of vernacular architecture in building his house on the island of Muhu. This resulted in a novel structural solution, and an organic space that has remained unique in contemporary Estonian architecture (p. 72).
The population of Hiiumaa is growing almost imperceptibly for now, but what about the longer term—will global climate change and population growth lead to a large-scale relocation of people to the island where the climate is softening? In the distant future, this will be inevitable, as it is acknowledged in the emerging general plan of Hiiumaa, which is discussed by municipal architect Kaire Nõmm (p. 20). How to manage such growth? And how to avoid peripheralisation in the nearer future? Or, as historian and ethnologist Helgi Põllo puts it: ‘What to ask from an island, who to protect there and from whom?’ (p. 6).
Laura Linsi, Editor-in-chief
Delivery 1-3 workdays
Club price:
12,00 €
Price:
12,00 €
-0%
Availability in stores
Share
Format
Paperback
Author
Peatoimetaja Laura Linsi
Translated
Taavi Laanpere, Kerli Linnat
Edited by
Keeletoimetajad Karet Eesmäe, Taavi Laanpere
Subtitle
Saared / Islands
Designed by
Unt/Tammik
Language
Estonian-English
Publishing company
MTÜ Arhitektuurikirjastus
Order in the series
114
Series
MAJA
Added date
11.12.2023
Year of publication
2023
Pages
104
Size
285x215
Product code
67314354
Barcode
9771023074354