Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida. Almanahhi algupärandid: 1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal» 2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon» 3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus» 4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha» 5. Miikael Jekimov «Õhupuudus» Kogumiku tõlkelugudeks on: 1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey 2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins 3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin Kirotar Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.