Juristiharidusega Walter Schellenberg liitus SS-iga 1933. aastal, kui Hitler võimule tuli. Peagi asus ta tööle SD-s, luure- ja julgeolekuteenistuses, mille oli loonud Reinhard Heydrich. Järgmised kaksteist aastat piirdus Schellenbergi maailm natside salateenistuse ja salapolitseiga. Käesolevad memuaarid kirjeldavad ilmekalt seda ebareaalset õhustikku, milles kõrgemad natsiliidrid elasid sõja edenedes. Schellenberg, kellest sai viimaks välisluureteenistuse juht, kirjeldab oma isiklike mälestuste põhjal neid motiive ja mahhinatsioone, mis saatsid salaoperatsioone kogu maailmas. Lisaks on siin huvitavad kirjeldused natside kõrgemast siseringist, Heydrichist, Himmlerist, Heinrich Müllerist ja Ernst Kaltenbrunnerist – meestest, keda Schellenberg vähimagi irooniata nimetab „Hitleri innukateks timukateks“. Walter Schellenbergile määrati 1949. aastal Nürnbergi protsessil kuueaastane vanglakaristus, kuid ta vabastati mõne aasta järel halva tervise tõttu. Ta asus kirjutama mälestusi ja suri 1952. aastal Itaalias Torinos. Schellenbergi memuaarid ilmusid lühendatud kujul mitmes keeles ning kuigi on hinnatud, et mõningaid ebameeldivaid teemasid kirjeldab ta vaid põgusalt, on tegu väärtusliku ajaloolise allikaga.