Edgar Kant (1902–1978) oli inimgeograafia ja inimökoloogia rajaja Eesti eelmise iseseisvuse ajal. Teise maailma sõja järel Rootsis paguluses sai temast Lundi geograafilise koolkonna vaimne liider. Kant kui maailmatasemel tunnustatud teadlane on valitud ka Eesti möödunud sajandi 100 suurkuju hulka.
Raamatu “Eesti rahvastik ja asustus” esimesse ossa kuuluvad peatükid tema 1934. aastal kaitstud doktoriväitekirjast ja selle saksakeelsest edasiarendusest (Simo Runneli tõlge). Teine osa “Rahvastiku siseränded” kujutab endast 1939. a. ilmunud linnastumise süvaanalüüsi käsitleva töö “Etüüde siserännete ruumiküsimusist. Eesti linnade rändealadest, eriti Tartu rändkonnast” uut väljaannet, milles uuritakse rahvarände ruumilist ulatust.