Eerik Haamer (1908–1994) on kunstnik, kelle tähtteosed – "Pime", "Noor ema", "Perekond vees" jt – on ammu saanud klassikaks ja leidnud auväärse koha igas eesti kunsti ajaloolises ekspositsioonis. Oma kodumaise loomeaja jooksul kujunes Pallase kooliga Haamerist Eesti kandvamaid maalikunstnikke, kelle figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust. Paraku olid need esimesed kümmekond aastat aga kõigest noore mehe loometee algus, mille normaalse arengu lõikasid läbi ühiskondlikud vapustused. Eerik Haamer oli üks tuhandetest paadipõgenikest, kes 1944. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni eest pagedes valis vabaduse.
Rootsis kestis Haameri aktiivne loometegevus pool sajandit.