Franz Kafka (1883–1924) loomingust ilmus autori eluajal vaid üksikuid jutustusi ja miniatuure. Kindlustusametnikuna leiba teeninud Kafka tegeles põhitöö kõrvalt aga järjepidevalt kirjutamisega ning postuumselt ilmunud loomingu eest on ta teeninud XX sajandi ühe väljapaistvaima kirjaniku tiitli.
Lühiproosakogumik „Aruanne akadeemiale“ (1962), Kafka loomingu toonane esmatutvustus Eestis, sisaldab mitut Kafka kõige tuntumat teksti, nagu „Metamorfoos“, „Aruanne akadeemiale“, „Keisri sõnum“ ja „Seaduse ees“, mis rabasid Kafka lugejaid juba 100 aastat tagasi ning mille aja- ja asjakohasus paneb mõtlema tänagi. Nii pole imestada, et neis õõvastavalt paratamatutes lugudes leiduvad motiivid võivad tuttavad ette tulla ka neile, kes loevad Kafkat esimest korda.
Raamatu lõpust leiab lugeja Hasso Krulli algatatud arutelu „Meie kafkanemine“, kus võtavad sõna Maarja Kangro, Mart Kangur, Peeter Laurits ja Peeter Sauter.
Loomingu Raamatukogus on Franz Kafka loomingust ilmunud ka „Protsess“, tlk August Sang (1966, nr 40–43), „Öösel“, tlk Mati Sirkel (1983, nr 27), „Kirjad Milenale“, tlk Tiiu Relve (1996, nr 27–30), ja „Kiri isale“, tlk Krista Läänemets (1997, nr 11).