Väljaanne tutvustab rahvalaule ja pillilugusid, mis olid käibel ajaloolisel
Viljandimaal 19.–20. sajandi vahetusel. Enamus regilaule püsis
perepärimusena. Need sisaldasid poeetilisi sõnumeid lapsepõlvekodust,
mõisaajast, loodusest, laulust ja laulmisest. Domineerisid uuemad,
lõppriimilised laulud, kus jutustati sõdadest ja muudest ajaloosündmustest,
külaelust ja inimestevahelistest suhetest. Populaarsed olid ringmängu- ja
tantsulaulud, ballaadid ja armastuslaulud. Levis laulmine pillide saatel.
Tantsu saatis peamiselt lõõtspill, kokku mängiti viiulit, kandleid, lõõtsa
ning erinevaid kõla- ja rütmipille. 20. sajandi 70. aastatel muutusid
sellised ansamblid, mida kogumikus esindab Tõrva kapell Jauram, taas
populaarseks, esinedes nii kontserdil kui tantsu saateks.