Lisaks isiklikule ajaloole ja arheotüüpilistele teemadele, peab põhjalik psühholoogia käsitlema ka sünni ja surma tähtsust. Stanislav Grof, kes on tuntud sünni protsessi psühholoogiliste ja vaimsete aspektide uurijana, lisab nüüd hindamatuid teadmisi rohkem kui pool sajandit uuritud surma ja suremise teemal. Dr Grof käsitleb iidsetest aegadest pärit õpetusi ja tänapäeva teadust, mis selgitavad kuidas seista silmitsi suremisega. Viimne teekond esitab väljakutse meile kõigile ja see kuidas me sellesse suhtume on midagi enamat kui ainult isiklik küsimus. Need, kes lepivad surmaga sügava eneseavastuse käigus, arendavad endas ka universumi kodaniku tunnetuse, austuse elu vastu koos kõigi selle vormidega ja kõikehõlmava vaimsuse. Selline sisemine ümberkujunemine võib olla inimkonna ainus võimalus ellujäämiseks. Viimane teekond kirjeldab ürgseid rituaale ja vaimseid tegevusi, mis aitavad meil mõista surma kogemist, arendada tõhusad viise suremise kergemaks tegemiseks ning integreerivad selle tähendusrikkaks elu osaks. Raamat võtab kokku ka kaasaegsed uuringud, mis heidavad uut valgust mitmetele surma ja suremisega seotud ilmingutele.