Arne Hiobi teos heidab valgust vene religioonifilosoofia kujunemisele, klassikalisele kõrgajale ning religioonifilosoofia põhiprobleemidele. Tutvustatakse tähtsamaid filosoofe ning nende töid Venemaal ja välismaal. Raamatus leiavad käsitlemist slavofiilid (Homjakov, Kirejevski , Danilevski, Leontjev) ja suured kirjanikud (Tolstoi, Dostojevski, Solženitsõn), Solovjovist lähtuv vool (Florenski, Bulgakov, Berdjajev, Iljin) ja „euraaslaste koolkond“ (Trubetskoi, Gumiljov, Dugin), samuti Venemaa bütsantsi traditsioon (Florovski, Schmemann, Men) jt. Vaadeldakse vene religioonifilosoofia põhiprobleeme: (1) Kanti „kopernikliku pöörde“ eitamine ja side kirjandusega; (2) müstilise intuitsiooni jaatamine ja kaldumine teoloogiasse. Vaatluse alla tulevad ka vene dualistlik maailmakäsitlus, ortodoksne messianism ja suur kommunistlik apostaasia. Kahes ekskursis esitatakse Vladimir Solovjovi jutustus Antikristusest (Kristusevastalisest) ning Oswald Spengleri käsitlus religioonist ja Venemaast.