Biograafiline romaan astronoom Bernhard Schmidtist.
Ühes "Sirbi ja Vasara" intervjuus 1980-ndal aastal küsiti mult, kas eesti kultuuriloos leidub veel palju kujusid, kellest võiks kirjutada eluloolise lähtega romaani. Lugesin mitte just liiga tõsimeelses vastuses üles kümme nime, kellest meil mitte üksnes, et võiks olla, vaid peaks olema igaühest biograafiline romaan või – miks mitte? – isegi paar. Kümnendana nimetasin Schmidti:
"...ülitundlik, üksildane saareküla poiss oma rihvakivikeste ja millimallikate mälestustega ihuüksi 1920-ndate ja 30-ndate aastate Saksamaal, ihuüksi kohuvas, märatsusse suunduvas pöörises, ihuüksi oma ainsa ja imeväärse käega väsimatult, järelejätmatult, alistumatult lihvimas läätsi ja peegleid taevatähtedele lähenemiseks."
Seda pisut romantilist tiraadi oli juhtunud lugema matemaatikakandidaat Peeter Müürsepp Tartus, meie teenekaim Schmidti-tutvustaja populaarteaduslikes publikatsioonides. Ta kirjutas mulle. Et millal ma selle romaani kallale siis asun?
Jaan Kross raamatu sünniloost