Heljo Männi luulekogu „Üheks maa ja taevagaˮ on lugemiseks mitte üksnes luulesõpradele, vaid kõigile, kes otsivad hingekosutust tänases murelikus maailmas. Neis luuletustes on ühevõrra nii tundeid kui ka elutarkust. Ja on sõnum: Usk, lootus ja armastus viivad meid läbi vaevavete uude kevadesse. Kes meist poleks lugenud Heljo Männi (11. veebruar 1926–6. detsember 2020) võrratuid luuletusi nii lastele kui ka suurtele. 320-leheküljeline kogu sisaldabki Heljo Männi luulet täiskasvanutele. Luulekogu koostaja on Heljo tütar Ebe-Ruuta Eelmäe, kes noppis selle raamatu jaoks välja luuletusi kolmekümnest erinevast raamatust või käsikirjast. „Põhiliselt olen siiski siia valinud veel avaldamata luuletusi, mida mu ema Heljo on kirjutanud oma elu viimase kümne aasta jooksul. Võiks öelda, et see luuleraamat toob nähtavale ühe hinge eluloo.ˮ Esmakordselt ilmuvad luuletused hõlmavad raamatu mahust kaks kolmandikku. „Kõik me oleme linnud teel kevade poole.ˮ Heljo Männi luulet sedavõrd hästi kokkuvõtva luulereaga on pealkirjastanud oma järelsõna kirjandusdoktor Elo Lindsalu. „Linnud sümboliseerivad vabadust, aga ka lootust ja igatsust parema järele. Värsid „Kõik me oleme linnud teel / kevade poole” iseloomustavad tabavalt inimolemist – pidevat teelolekut, vabaduseiha, kõrgemale püüdu ja igavest kevadeootust; „kevad” võib olla mis tahes positiivselt laetud eesmärk,ˮ kirjutab Lindsalu. „Olgugi Heljo Mänd laialt tuntud eesti lastekirjanduse klassikuna, oli ta enda meelisžanriks hoopis täiskasvanuteluule.ˮ Tasa-tasa, vaikselt-vaikselt asub teele inglikaitse, lendab läbi kadalipu, üle vaeva madaliku, üle kibestuse tulva, üle hea ja üle halva. Lendab kaitsma Looja loodut, õnne habrast iseloomu. Heljo Mänd. Ristipuu laulud. Leiate luuletuse raamatust lk-lt 286.