Tänavuse Tuna 2. numbri avalöögina saab lugeja osa Toomas Hiio esseest 1941. aasta sündmuste mõjust eestlastele ja Eestile, „nende“ ja „meie“ sõjast sel traagilisel ajajärgul ning Läänemere vetes võidelnud laevastike rolli kaalukusest Esimeses ja Teises ilmasõjas. Käsitluste rubriigis jälgib Mihkel Mäesalu Taani kuninga asehalduri Konrad Preeni tegevust Jüriöö ülestõusu päevil, Kalle Kroon analüüsib ajaloolise mõiste tähendusvälja muutumist 1561. aasta alluvuslepingu näitel, Hannes Vinnal vaatleb kolme suure kaubakontori (Th. Clayhills & Son, J. Jacke & Co, H. D. Schmidt) arhiive ajaloolase töös ja Jaan Lehtaru annab ülevaate Rahvusarhiivi säilitustegevusest 1980. aastate muutuste ajast kaasajani, lõpetades ühtlasi arhiivi sajandat juubeliaastat tähistavate artiklite seeria.
Dokumendi rubriigis käsitleb Toomas Karjahärm Jaan Tõnissoni ja Pjotr Stolõpini kokkupuuteid 1905.–1908. aastal koos Tõnissoni riigiduumas peetud kõne avaldamisega 12. juunist 1906, Igor Kopõtin avab Loodearmee ohvitseri Herman Aleksandrovi kirja tagamaid kindral Laidonerile 1919. a detsembrist, Liivi Uuet kirjeldab 1941. aasta mais kriminaalvangide staatuses Eestist väljasaadetute kohtutoimikuid ning Peeter Kaasik kajastab Omakaitse aruandeid ja ajalooülevaateid 1941. aasta Suvesõja ajalooallikatena.
Lisaks leiab lugeja sissevaate Eesti kirjandusellu Ameerikas Hellar Grabbi ja Ants Orase kirjavahetuse kaudu aastaist 1962–1964, arvustuse mereväeohvitser Bruno Linnebergi käsitlevale teosele, täiendatud andmestiku Eesti rahvastiku kaotustest 1941–1944 Indrek Paavle „musta raamatu“ baasil ning fotonurga kaubamajadest ja kaubanduskeskustest.