Miski pole metsikum kui inimühiskond
Kõikjal valitseb kaos, ühiskond variseb kokku ja kõike peab kartma. Tähtis on vaid vabadus.
Seda õpetas Remy Blakeʼile tema maailmalõpu üleelamiseks valmistuv isa. Eraldatud ühiskonnast kusagil pärapõrgus, ellujäämisoskused alles üsna kesised, jääb Remyl vaid mõni päev puudu kaheksandast sünnipäevast, kui tema isa ootamatult sureb. Kui aastaajad vahetuvad, toiduvarud otsa lõpevad ja enda äraelatamine järjest raskemaks muutub, asub Remy jalgsi teele, olles tsivilisatsiooniga kohtumiseks täiesti ette valmistamata.
Ta leitakse väikeses Blaireʼi linnas peaaegu metsiku, vaikiva ja hirmununa. Anneʼi – kahe lapsendatud teismelise eest hoolitseva ema – jaoks, kellel endalgi on probleeme lapsepõlves kogetud tõrjutusega, ei ole Remy mitte lootusetu juhtum, vaid lihtsalt paras väljakutse. Sedamööda, kuidas Remy oma uue koduga kohaneb, tahab tema pere talle üle kõige kinnitada, et ta võib maailma usaldada. Kuid selleks tuleb neil kõigepealt selgusele jõuda, kui palju nad ise maailma usaldavad ja kui palju nad peaksid seda tegema. Kui Remy alustab teed päris maailma, et selles orienteeruda, saab sellest teekond, kus nad peavad õppima koos kõndima.