Kas teadsite, et traditsiooniliselt kuulusid kodakondsus, immigratsioon, piiriületamise reguleerimine suveräänsete riikide ainukompetentsi, kuid viimastel aastakümnetel vaidlustasid Läänemaailma liberaalsed autorid nii suveräänsuse kui immigratsioonipiirangud, kusjuures tegid seda mitte ainult normatiivselt, vaid ka deskriptiivselt: suveräänsuse olemasolu keeldutakse tunnistamast.
Kui suveräänsus ei ole õigustatud, siis puudub rahvusel õigus enesemääramiseks oma riigi loomise teel. Eestlastele näib selline õigus loomulik ja selle puudumine millegi hirmsana. Tegelikkuses pole rahvuse kui etnilise ühiku enesemääramisõigus üldse mitte üldtunnustatud. Näiteks ei tunnista suurriigid kurdide õigust omaette riigi loomisele.
Teiseks, kas iga alaliselt riigis viibiv isik peab olema selle riigi kodanik? Siinkohal näide Vene Föderatsiooni kodanike arvamusest Eesti kodakondsusesse astumise kohta. Mõned pidasid Vene kodakondsust vajalikuks, sest see kergendas nende piiriületust Venemaale ja mitmetesse endise NSV Liidu järglasriikidesse. USA-sse nad reisida ei soovinud. Teised pidasid Eesti riiki mitteõigustatuks ja ainsaks õigustatud variandiks Eesti Vabariigi kuulumist Vene Föderatsiooni.
Kõikide loetletud ja paljude teiste meid igapäev ümbritsevate sündmuste ja nähtuste üle on võimalik mõtiskleda koos raamatu autoritega. Vastuse leiab ka küsimusele, kas välismaalaste arvamusi on võimalik arukalt kritiseerida või tuleb need Eestis omaks võtta?
Raamatu kirjutamist juhtis rahvusvaheliselt tuntud Eesti filosoof, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Eero Loone.