Kellelegi ei saa peale suruda homset päeva. iga inimene peab ise tegema pöörde päikese poole. Enamik teab lapsena, kes nad on tulevikus. Paljusid aitab juhus, töökus, hulljulgus või siis julge pealehakkamine. Viieteistküme aasta jooksul nägime me "geniaalseid huligaane", imelisi, võrgutavaid kaunitare, osava käega kunstnikke, kergejalgseid kenasid tantsijaid, kõrgeid ja kõlavaid vokaale laulvaid lauljaid, naerutavaid sõnakunstnikke, andekaid ja võluvaid näitlejaid. Ikka ja jälle pidime tõdema, et suur anne on mahutatud nii väikesese inimkehasse. Kui saal oli rahvast täis ja publik võttis kutsutud artisti hästi ja väga soojalt vastu, siis oli see ütlemata hea tunne. Aga kui rahvas veel täna, peaaegu kakskümmend aastat hiljem, meenutab neid artiste, nende esinemisi ja klubi Rukkilill, siis on topelt hea meel.