Euroopa Liidu idapiiril, Narva linna ja Ivangorodi eraldaval Narva jõel, on Varesesaar, saksa keeles Krähnholm. Saarele 1856. aastal rajatud ketramise ja kudumisvabrik – Kreenholmi manufaktuur – suleti lõplikult 2010. aastal. Tänases Narvas pole perekonda, keda manufaktuuri pankrot ei puudutaks. Töötu, kodutu, narkomaan, lapskerjus või varas on selles vene keelt rääkivas Eesti linnas tavakodanik. Yana, Alissa, Ženja, Dima, Ilja, Tolik, Vaike, Sonja, Ira ja Max on inimesed, kellele seesama Varesesaar on ühine kogemus, mis painab. Nagu halb unenägu. Kust leida lunastust? Hinges istub sotsialismi nostalgia ja samas raev valedele raisatud elu pärast. Kuidas ehitada inimvaredele uut? Kust leida peenraha pilvelõhkujate tarvis?