Punased I
Автор
Jaak Valge
Товар распродан!
Поделиться
Punaseks või revolutsionääriks olemine tähendas Eestis iseseisvussõjaeelsel ajal ebaõiglusevastast võitlust revolutsiooniliste vahenditega. Eesti-vastase ning Moskva kommunismi meelse lisatähenduse omandas see keelend hiljem, Vabadussõja ajal. Enne 1917.-18. aastat olid ka eesti rahvuslased revolutsionäärid, või vähemalt iseloomustasid nii neid nende vastased. Iseseisvuse ajal kutsusid mittemarksistid punasteks nii bolševikke ehk enamlasi kui ka sotsialiste või sotsiaaldemokraate, ehkki esimesed teisi roosadeks, kollasteks või koguni valgeteks manasid. Aga kõik marksistid tahtsid olla punased ja seda värvi olidki nende kõikide lipud. Kõigi marksistide kogunemistel lauldi „Internatsionaali“, „Varšavjankat“ ja „Oh kuusepuu, oh kuusepuu“ viisil „Punast lippu“.
Mõisteid „kommunist“ ja „sotsialist“ võidi algselt tarvitada sünonüümidena, hiljem tähendas kommunistiks olemine Vene proletariaadi diktatuuri ja Kominterni poliitilise suuna innustunud pooldamist ja propageerimist. Kommunistideks hakkasid Vene bolševikud end nimetama 1918. aastal.
Aeg oli kirglik ja selle raamatu tegelaste – „päriskommunistide“, marksistlike poliitikute ja marksistlike intellektuaalide – saatus julm. Rohkem selle raamatu isikunimede registris nimetatud marksistlikest eestlastest tapeti omade kui ideoloogiliste vaenlaste poolt. Keegi pole tapnud rohkem punaseid kui punased ise.
Raamatus keskendutakse Eesti esimese iseseisvusaja põrandaalustele kommunistidele ja marksistlikele intellektuaalidele Nigol Andresenile, Johannes Vares-Barbarusele ja Johannes Semperile. Peategelasi vaadeldakse nö seestpoolt, peamiselt nende kirjavahetuse alusel. See teeb teksti värvikaks ja kujundlikuks. Käsitlust raamistab ajastu hõng - nooruslikkus, kompromissitus, erinevate ideoloogiate terav ja väga verine võitlus. Kommunismi käsitletakse poliitilise religioonina.
Raamat on kirjutatud ladusas keeles, maht 435 lehekülge, peale teksti on raamatus 40 must-valget fotot.
Punased I teine, muutuseta, musta suure kirjaga trükk.
Mõisteid „kommunist“ ja „sotsialist“ võidi algselt tarvitada sünonüümidena, hiljem tähendas kommunistiks olemine Vene proletariaadi diktatuuri ja Kominterni poliitilise suuna innustunud pooldamist ja propageerimist. Kommunistideks hakkasid Vene bolševikud end nimetama 1918. aastal.
Aeg oli kirglik ja selle raamatu tegelaste – „päriskommunistide“, marksistlike poliitikute ja marksistlike intellektuaalide – saatus julm. Rohkem selle raamatu isikunimede registris nimetatud marksistlikest eestlastest tapeti omade kui ideoloogiliste vaenlaste poolt. Keegi pole tapnud rohkem punaseid kui punased ise.
Raamatus keskendutakse Eesti esimese iseseisvusaja põrandaalustele kommunistidele ja marksistlikele intellektuaalidele Nigol Andresenile, Johannes Vares-Barbarusele ja Johannes Semperile. Peategelasi vaadeldakse nö seestpoolt, peamiselt nende kirjavahetuse alusel. See teeb teksti värvikaks ja kujundlikuks. Käsitlust raamistab ajastu hõng - nooruslikkus, kompromissitus, erinevate ideoloogiate terav ja väga verine võitlus. Kommunismi käsitletakse poliitilise religioonina.
Raamat on kirjutatud ladusas keeles, maht 435 lehekülge, peale teksti on raamatus 40 must-valget fotot.
Punased I teine, muutuseta, musta suure kirjaga trükk.
Товар распродан!
Поделиться
Автор
Jaak Valge
Дата добавления
22.12.2014
Год публикации
2014
Страницы
435
Pазмеры
240x175
Kод продукта
5911586
Штрихкод
9789949381586