Jaak Kangilaski (1939–2022) oli kunstiajaloolane, üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja.
Jaak Kangilaski pani enne surma kirja oma memuaarid, mille esimene osa on ootuspärastel teemadel – õpingutest, tööst, Eesti kunstiringkondadest. Raamatu teine pool on tema elu seni tundmatust poolest – kuidas ta töötas üle neljakümne aasta kolme erineva riigi luureteenistuste heaks, esmalt Nõukogude Liidu, siis topeltagendina Rootsi ning hiljem Eesti eest. Raamatus kirjeldatakse värbamist, töömeetodeid ning pöördelisi hetki, millest varem pole Eestis sellises mahus kunagi kirjutatud.