1980. aastate marksistlikku Luandasse rajatakse Nõukogude sõdurite kaasabil mausoleumi, kuhu paigutada vabariigi esimese presidendi maised jäänused. Kui aga ehitise naaberasumis hakkavad levima kuuldused, et memoriaali piirkonnas plaanitakse kõik majad õhku lasta, otsustavad kohalikud lapsed ohjad enda kätte haarata.
Ondjaki (snd 1977) on oma põlvkonna auhinnatumaid Aafrika autoreid, kes pöördub oma loomingus tihtilugu tagasi lapsepõlveaegsesse Angola pealinna. Selles fantaasiarohkes, poeetilises ja humoorikas romaanis kohtab lugeja sovettidest sõjaväelasi, Kuuba arsti, kohalikke veidrikke ja vanaemade vankumatut tarkust.
Raamatu lõpus on tõlkija Leenu Nigu saatesõna „Häälte ja värvide tulevärk“, mis annab ülevaate autori loomingust, romaani tegevuse ajaloolisest taustast ja keelelisest rikkusest.