Michael J. Harneri koostatud raamat "Hallutsinogeenid ja šamanism" räägib loodusrahvaste maailmavaatelistest ja religioossetest uskumustest.
Selles ebatavalises kogumikus tutvustavad kümme originaalset uurimust hallutsinogeenide kasutamist šamanismis, mis on iidne ja laialt levinud moodus transiseisundisse jõudmiseks, et tajuda ja valitseda üleloomulikke jõude.
Uurimispiirkond ulatub aborigeenide suguharude juurest Amazonase ülemjooksul läänestumise läbi teinud kultuurideni USA edelaosas, keskaja müütidega ümbritsetud kultustest ja nõiakunstist tänapäevaste laboratoorsete uurimusteni.
Autorid diskuteerivad ayahuasca, psühhotroopsete seente, peyote kaktuse ja maavitsaliste taimede nagu mandragora, koerapöörirohi ja karumustika rituaalse tarvitamise üle.
Enamus autoreid on loodusrahvaste müstilisi kogemusi uurides tarvitanud ka ise nende psühhotroopseid aineid ja osalenud tseremooniates. Nende kaasakiskuvad kirjeldused jutustavad peaaegu ühtemoodi sügavatest teise tegelikkuse tajumise kogemustest ja keha ning vaimu duaalsusest.
"Hallutsinogeenid ja šamanism" mitte ainult valgustab mõtteviiside ja religioossete vaadete erijooni paljudes ühiskondades, vaid lisab uue dimensiooni ka religioonipsühholoogiale.