See raamat on mõeldud nii neile, kes teevad giiditööd, reisikorraldajatele, kes soovivad oma külalistele asjatundlikke programme koostada, kui ka nendele, kellel on huvi ja tahtmine avastada Peipsiveert lihtsalt iseendale rõõmuks.
Eesti on piiririik ida ja lääne vahel, kus kohtuvad ida- ja läänekristlus. Eestlased on valdavalt luterlased, venelased moodustavad kaks eri kogukonda – õigeusklikud ja vanausulised. Vene vanausulisi on üle maailma neli miljonit. Nad on Venemaalt põgenenud tagakiusamise eest, neid põletati elusalt ja nad põletasid end ise maailmalõpu ootuses. Osa neist põgenes Peipsi läänekaldale ja on eestlaste kõrval kolme sajandi jooksul talunud kõike, mis meie maale on osaks saanud. Nad on aga endiselt säilitanud oma usu, omanäolise kultuuri ja elulaadi.
Vanausuliste käitumist kujundab konservatiivne meelelaad. Nende teeneks võib lugeda vanade ikoonide, raamatute, vana-bütsantsi laulutraditsioonide ja vanavene kirjandusžanrite süsteemi säilimist.
Raamat pajatab lisaks ajaloole loodusest ja elust tänasel Peipsiveerel. Peamised käsitletavad teemad: Nikoni kirikureform, vanausuliste palvemajad ja religioosed tavad ning kombed;
ikooni sünd ja palvelaul; peosöögid-joogid ja paast; vanausuliste ettevõtlus revolutsiooni-eelsel Venemaal ja Peipsi läänekaldal; kirjeldatakse Peipsiveere külasid Vasknarvast Võõpsuni Setomaa piiril. Lisad annavad teavet koguduste statistikast, värvisümboolikast kirikus, Aleksius II ja Aleksander Nevskist ning teistest olulistest pühakutest.