See lugu on nukuperekonnast, kes mulle meeldis, ja nukuperekonnast, keda ma ei sallinud. Selle looga tahan sulle selgeks teha, et kui sa arvad, et nukud ei tee kunagi midagi, kui sina seda ei näe, siis eksid väga. Kui inimesed neid ei vaata, teevad nad kõike, mida tahavad. Nad oskavad tantsida ja laulda ja klaverit mängida ja kõiksugu lõbusaid asju teha. Kuid nad suudavad liikuda ja rääkida ainult siis, kui inimesed selja pööravad ega vaata. Kui keegi piilub, jäävad nad seisma. Haldjad teavad seda ja muidugi külastavad kõiki nukumaju, kus elavad meeldivad nukud. Kuid nad ei käi läbi nukkudega, kes polekenad. Nad ei lähe kunagi külla ega jäta oma visiitkaarte nukumajadesse, kus nukud on uhked või halva iseloomuga. Nad on väga nõudlikud. Kui oled upsakas või tige, ei saa sa elu jooksul ainsatki haldjat näha.