Esseekogumik “Antagonism, poliitika, hegemoonia” kujutab endast esinduslikku valikut Argentina poliitikateoreetiku Ernesto Laclau
(1935–2014) loomingust. Laclaud tuntakse eeskätt postmarxismi juhtfiguurina, kes töötas välja ühe viljakama teoreetilise raamistiku ühiskondlik-kultuuriliste nähtuste analüüsimiseks. Ta on veenvalt ristanud poststrukturalismi (eriti Derrida ja Lacani) mõttekäike marxismi poliitilise traditsiooniga, mis on päädinud poliitilise teooria võtmemõistete (ühiskond, võim, representatsioon, identiteet, ideoloogia, subjekt, populism jt) originaalse ümbersõnastamisega kaasaegsete arengute taustal. Siinse kogumiku tekstid käsitlevad süvitsi mitmeid teemasid alates Laclau radikaalsest teesist “ühiskonda ei ole olemas” kuni ühiskonda kooshoidvate retooriliste mehhanismide ja “rahvast” moodustavate populistlike protsesside mõtestamiseni.
Laclau poliitilised ideed on inspireerinud mitmeid ühiskondlikke liikumisi ja demokraatlikke algatusi ning teda võib kahtlemata pidada viimase sajandi üheks kõige olulisemaks Ladina-Ameerika intellektuaaliks. Tema vaimne pärand peaks huvi pakkuma kõigile, kes analüüsivad ühiskondlikke protsesse, kultuurilisi muutusi, normatiivseid arenguid ja eetilisi imperatiive, nagu ka poliitika tähendust ning demokraatia võitlusvälja laiendamist ja süvendamist.