Ma ei ole varem ühtegi Haruki Murakami teost lugenud. Ja kui raamatu keskel olin üsna kindel, et võiks küll midagi kätte haarata, siis praegu ma enam nii optimistlik ei oleks. Muidugi - kui kätte satuks, siis loeks ikka. Aga raamatupoodi päris ei tormaks. Ma ei tea, kas see, et ma ka ise jooksmisega tegelen, on antud raamatu puhul plussiks või miinuseks. Ühest küljest on tore ju samasuguseid mõtteid ja arusaamisi ära tunda, ent teisest küljest kippus raamat end ammendama. Kui esimene pool oli väga hea ja inspireeriv, siis mingist hetkest tekkis kerge tüdimus. Murakami ei öelnud enam sisuliselt midagi uut, lihtsalt heietas kuni lõpuni. Kui ma aga ise ei jookseks, oleks lugu võib-olla teine. Mõnus ja lihtne lugemine; omajagu inspireerivgi. Ent kahjuks kippus veidi venima ja ennast kordama.