Tavaliselt olen sedatüüpi raamatute suhtes pigem skeptiline... aga konkreetne autor suutis üllatada. Silma torkas ladus keelekasutus ja see, et paljud mõtted tulevad välja läbi elust enesest võetud lugude. Autorile meeldib lugejat sina-vormis kõnetada. Mingites küsimustes laseb ta lugejal ise oluliste seisukohtadeni jõuda, teisalt jällegi võtab üsna tugevaid seisukohti... samas, üldiselt see ei häiri. Näiteks vägivaldsetest suhetest rääkides (mida autor ka teeb) on see minu hinnangul pigem vajalik. Kokkuvõttes ütleksin, et tegemist oli tempot hoida suutva ja huvitava lugemisega, milles on kõigi jaoks midagi... nii nende, kes alles igatsevad toimivat suhet, kui ka nende jaoks, kes vajavad meeldetuletust terve suhte alustalade osas.