Huvitav, miks paljudele teistele inimestele(külalistele) tundub teema kuidagi vastuoluline. Sooviks põhjendust, miks just nii hinnatakse autori teost, kes on sellesse oma aja, aususe ja hinge sisse pannud. Kas tõesti ei saa me Eesti ühiskonnas mitte kunagi üle sellest, et enese ego upitamiseks tuleb ainult teistele viltu vaadata. Teiste silmast pindu otsides võiks tegelikult enda omas märgata seda mäda palki. Mida Te ise oma elu jooksul olete saavutanud? Mida Te ise enesest teada saanud, et midagigi elus paremini teha? Tulge ja ärge olge anonüümsed! See muidugi puhtalt minu subjektiivne arvamus. Aga Jesper Parve on mees, kes ka mind veidi inspireerinud. Ka mina olen paar teost üllitanud - ausalt ja otse. Šokeerivalt lausa.

igav