"Lumememm" oli igati kaasahaarav põnevik. Võib-olla oleksin seda rohkemgi nautinud, kui poleks hiljuti lõpetanud Alex Michaelidese "Vaikiva patsiendi" lugemist - viimane oli "Lumememmest" lihtsalt mäekõrguselt üle. Peategelane, inspektor Harry Hole on mitmeski mõttes tüüpiline tänapäevane seadusesilm - endaga pahuksis olev, kindlakäeline uurija. Meenutab veidi Lee Childi Jack Reacherit - ainult et Reacher meeldib mulle rohkem. Lugu ise oli täitsa okei. Ülivõrdes sellest rääkida just ei saa, aga tegevus jooksis ja põnev oli ka. Põnevaid pöördeid oli üsna parasjagu, kuigi pean tunnistama, et nii mõnedki neist jäid minu jaoks põhjendamatuks. Jäi selline mulje, et nende ainus eesmärk on loole põnevust lisada, mingit uut infot või tagamaid nad ei avanud. Kes armastavad põnevikke, neile julgen soovitada küll. Erilist elamust otsida ei tasu, aga ajaviiteraamatuna on tal väärtust küllaga.