Kuigi ka Kiviräha teised romaanid ja jutustused on mulle üldiselt meeldinud (ja mõni isegi väga), tuleb minu hinnangul tema tugevus ja huumor kõige paremini välja just nimelt lastejuttudes. "Kaka ja kevad" on selle suurepärane näide. Raamat koondab endas hulga lühikesi, krutskiga lugusid. Suur hulk neist oli meil (lugesin seda lastele õhtujutuks) küll juba varem loetud, aga kordagi ei tekkinud tahtmist mõnd vana tuttavat vahele jätta. Tegelikult, valetan - mina oleksin "Kirju koera" vahele jätnud. See on küll ääretult vahva lugu, aga mingil hetkel oli see mu tütre absoluutne lemmik ja olen seda "Las laps loeb" kogumikust sada tuhat miljonit korda ette lugenud. Minu lemmiklooks sellest kogumikust on "Lõbus hommik", milles isa end vanni peidab ja krokodilli mängib.