2015. aasta aprillis kohtusid Indias Dharamsalas dalai-laama ja Lõuna-Aafrika peapiiskop Desmond Tutu. Mõlemad mehed on pälvinud Nobeli rahupreemia raugematu võitluse eest ülekohtu vastu ja inimlikkuse poolt. Dalai-laama on elanud suurema osa elust eksiilis ning peapiiskop pidi kodumaal apartheid-režiimi ajal taluma ülimat vaimset ja füüsilist vägivalda. Kõikidest saatuselöökidest hoolimata on nad rõõmsameelsed ja optimistlikud, uskudes, et maailm muutub aja jooksul paremaks paigaks. Dalai-laama ja peapiiskop veetsid koos nädal aega, arutledes erinevaid inimlikkuse teemasid, kusjuures huumor oli nende jutuajamiste lahutamatuks osaks. Nii dalai-laama kui ka peapiiskop Tutu on veendunud, et rõõmu on võimalik tunda ka hoolimata eluraskustest ja maailmas valitsevast ebaõiglusest, ning nemad ise on sellise suhtumise parimaks näiteks. Kuigi raamatus käsitletakse mitmeid kurbi teemasid, jääb siiski ennekõike kõlama kahe suurmehe soovitus, et inimesed peaksid püüdma rohkem rõõmu tunda, sest ainult nii on võimalik täisväärtuslik elu.