Kuidas on olla noor intellektuaal väikese postsovetliku riigi kitsukesel kultuuriväljal? Kuidas on olla kväär eelarvamustest palistatud ühiskonnas? Eesti kultuurielus end juba mitmekülgselt kehtestanud Gregor Kulla proosaluulekogu “Peenar” pakub neisse küsimustesse toore ja samas üldistusjõulise sissevaate: minategelane loob ühiskondlikult ja poliitiliselt provotseerivaid teoseid, käib festivalidel, joob sojajooki ja vaatab Netflixi, aga kõige lahedamatest tegemistest on ta ikkagi välja jäetud, keegi kuskil teda alatasa sõimab ja ta pilte ei laigita kunagi piisavalt. *** “kahekümnendad on kehaliselt rikas aeg aga mõistus veel ei kanna jah ma armastasin siiani armastan armastan teisigi täiesti seebiooper on olla eestis mittehetero need asjad mis juhtuvad neist võiks kirjutada köiteid and that’s what i’m doing ja I WAS FIRST”