Elin Toona Gottschalk on sündinud 1937. aastal Tallinnas ning kasvanud üles Haapsalus, peamiselt vanaema Ella Enno ja tädi hoole all. Ta on luuletaja Ernst Enno lapselaps. Tema ema Liki Toona ja isa Enn Toona olid näitlejad. Saatus viis Elin Toona pikkadeks aastateks Ameerikasse Floridasse, kus ta elas ja kirjutas. Nüüd on ta tagasi kodumaal. Ta on avaldanud raamatuid nii inglise kui ka eesti keeles, nii paguluses kui ka Eestis. Elin Toona on pälvinud mitmeid auhindu, nt romaani „Puuingel” eest sai ta 1966. aastal Henrik Visnapuu Fondi kirjandusauhinna ning 2022. aastal tunnustati teda elutöö eest Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) taasasutatud Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinnaga. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik. Nii nagu paljudest eestlastest, said ka Liki ja Elin Toonast ning Ella Ennost 1944. aastal paadipõgenikud. Mälestusteraamatus „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust” räägib Elin Toona oma lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, jõudmisest Saksamaale, sõja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. Niisamuti on juttu ka Elini ema südikusest perekonna juhtimisel läbi sõjakeerise ja vanaema vankumatust armastusest ja hoolest, mis rängas lapsepõlves Elinile alati toeks oli. See on karm ja aus, samas südamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise põlvkonna pagulaste probleemidest võõrsil ja lõpuks põgusamalt ka koju tagasijõudmisest hulk aastaid hiljem, vabas Eestis.