Omadega puntras. Kuidas tunda tänulikkust ebaõiglases maailmas.

Tänulikkuse teema jõudis minuni minu sõbranna kaudu, kes oli avastanud Kerry Howelli teadusliku töö tänulikkuse põhjal. Samas tundub see ju nii loomulik ja iseenesestmõistetav. Miks just tänulikkus? Alguses tekitas tänulikkuse teema minus umbusaldust, arvasin et olen juba tänulik ja minus ei ole mingisuguseid kibestumise sõlmi. Kerry Howelli raamatut lugedes avastasin aga endas sügavale peidetud ja (ka iseenda eest) varjatud solvumist ja vimma. Seda oli kurb enesele tunnistada. Lugedes Kerry raamatut lehekülg lehekülje järel mõistsin, et nii mõnedki olukorrad ja tunded olid mulle tuttavad- ning see vajas muutmist. See ei ole kerge, see on pikk ja järjepidev töö iseendaga. Ometi on see võimalus muuta oma suhtumist kõikides eluvaldkondades ning leida enda sees siiras tänu olemasoleva eest. Julgustan kõiki lugema Kerry Howelli raamatut, seda enam et on olemas ka suurepärane ja professionaalne eestikeelne tõlge, mis on justkui teejuhiks iseenda ja teiste mõistmisele. Aitäh minu armsale sõbrannale ja tema meeskonnale, kes andsid oma suure panuse raamatu tõlkimisse ja andsid võimaluse mõista loetu sisu ja tõid selle mulle lähemale. Olen tänulik!

Mulle meeldis, et raamatu autor räägib avameelselt ja ausalt läbi lugude, põimides sinna omaenda elukogemust. See kõik loob ehtsuse ja kättesaadavuse atmosfääri. Kõige enam kõnetas mind tõdemus, et teist inimest pole võimalik muuta-ja samas-alati saab ise midagi enda suhtumises muuta. Raske, aga see toimib. Kõige enam meeldis mulle Sarah lugu.