Ma kolisin Hollandisse mõttega, et ega ma ju siia kauaks jää. Mina olen seiklushimuline, minu üks ja ainus Hollandlane samamoodi, küllap me varsti kuskil mujal kanda kinnitame. Noored ja muretud, mis meid siin kinni hoiab? Hollandil olid meiega aga omad plaanid. Hollandiga harjumine ja kohanemine on olnud kohati kui tuuleveskitega võitlemine. Lõputu ja lootusetu. Nüüd pean tunnistama, et olen lasknud oma Hollandi-kogemust liialt teistel mõjutada. Pikalt ei näinud ma ühe kangekaelse ja jändriku puu ehk meheema taga metsa ehk ilusat Hollandit. Olen oma vihmast ligunenud ja tuulepöörisest raputatud õppetunni kätte saanud. Õnneks on minu Holland olnud kannatlik ja andnud mulle seda, mida kõige rohkem vajan: vabadust, iseendaks jäämist, sõpru ja lojaalsust. Sekka häid maitseelamusi ja lilleilu. Ning loomulikult armastust.