Kunstnik Viktoria Berezina elas seitse kuud okupeeritud Hersonis. Ta kajastas kodulinnas ja Ukrainas toimuvat igapäevaselt, olles kirjavahetuses Tartus ja Peipsiveerel tegutseva galeristi Raul Oreškiniga. Kirjavahetusest kujunes avalik sõjapäevik ning autori siirad emotsioonid puudutasid paljusid. Tallinnas Venemaa saatkonna ees loeti Viktoria kirju ette ning need pälvisid Kultuuri Teo auhinna. Herson oli Ukraina ainus piirkondlik keskus, mille Venemaa vallutas. Üheksa kuud kestnud okupatsiooni ajal osutasid elanikud Vene vägedele pidevalt vastupanu. Venemaa tegevus tõi kaasa humanitaarkriisi, genotsiidi ja ökokatastroofi. Ukraina televisioon ja raadio lülitati välja, protestid keelati. Inimesed, kes keeldusid koostööst Venemaaga ega soovinud toetada rašismi, vahistati. Viktoria ja Raul näitasid meile, et kultuur võib olla tõhus võitlusvahend. Need kirjad saavad osaks kollektiivsest mälust, seovad meid kindla aja ja kohaga ning ei lase meil minevikku unustada, aga aitavad tulevikku rajada.