Kahe maal elava naise kirjavahetus jätkub. Kuidas koguda kriisivarusid ja muuta elukorraldus veel tõhusamaks? Juttu tuleb imehoidistest ja keldriehitusest, lehma- ja lambakasvatusest, hanedest ja pardipojakesest, aga ka oma talu rebasest, kanakullist ja metskitsedest. Lõbusad-õpetlikud lood päädivad aga suurte elumuutustega, mis mõlemat naist ees ootavad. “Meie jääme ellu! Neid ridu kirjutades kuulen pommitamist oma akna taga. Sinult tuli just teade järjekordselt keemiaravilt saabumise kohta. Aga me jääme ellu. Meie elustiil jääb ellu. Kui üldse miski jääb, siis just see. Loodusega koos elamine. Igal kevadel hakkavad tihased sitsisärki kuulutama ja vahtralt saab juua, kuldnokad lendavad tagasi, toomingad lähevad õide, loodus toimetab koos meiega, kui me temaga arvestada oskame. Elagu elu, ka kõige raskemail aegadel!”