See on ühe depressiooni lugu, mis peategelase tormilise elusaatuse läbi näitab, et kuigi depressioon võib kesta pikki aastaid ja sel võivad olla väga valusad põhjused, on inimeses siiski mingi jõud, mis aitab tagasi tuua elutahte.
Neoon Musta romaanil “Ma tahan olla tema ” on unikaalne rütm ja tunnetus. See on väga tugev esikromaan. Seal on super tähelepanekuid moodsa elu kohta ning isiklik kogumus on põimitud suure lugemusega. See raamat liigutab väga, ajades üks hetk kõõksudes nutma ning mõjudes lõpuks kuidagi seletamatult hästi ja turgutavalt. See on lugu sellest, kuidas iseenda deemonite eest ei saa ära põgeneda, küll aga võib neid tundma õppida ja nendega rahu teha. See raamat päästab elusid.
Margus Karu, kirjanik (mai 2017)
Iga teos peab omal kombel leiutama uue keele, mis annaks teose teemale kuju. “Ma tahan olla tema” tugevuseks on just nimelt jutustamisviis, see keel, mille ta enda käsutusse võtab. Raske ükskõiksus seguneb detailitäpsuse ja kergusega. Selles jutustamisviisis on intensiivsus ja kindlus, mis võimaldab väga raskest kesksest teemast läbi minna nagu kosmonaut, kes vastupidavasse skafandrisse lukustatuna matkab üksi mööda Jupiteri eluvaenulikku gaasimaastikku, uskudes, et kunagi saab kuskil veel hingata. See teos on tunnistus inimese vastupidavusest. See romaan annab hääle millelegi, millel muidu poleks häält.
Jim Ashilevi, kirjanik ja popkulturist
See raamat puudutas mind sügavalt oma otsekoheselt valusa sissevaatega depressioonis inimese varjatud hingeellu. Ausad väljaütlemised, filosoofiline arutelu, põnev lugu ja ootamatu lõpplahendus muudavad teose mõnuga sisseahmitavaks. Oskus mitte muutuda depressiivseks ja vinguvaks, vaid säilitada enesehuumor teeb raamatu hästi haaratavaks ka inimesele, kes ei ole taoliste teemadega oma elus kokku puutunud, ja seeläbi aitab ehk näha ka end, ümbritsevat maailma ja teisi inimesi veidi laiemalt ja avatuma meelega.
Marilyn Jurman, näitleja ja laulja