Igaüks, kes on mõtelnud aja ja ruumi või arvude otsatuse peale, jumala täiusest või kõiksuse suurusest, tunneb selle teema erilist külgetõmbejõudu. Käesolev, ühtaegu ajalooline ja probleemikeskne ülevaade puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast müstikani. Käsitledes filosoofia põhiküsimusi, nagu tähendus, arusaamine, eneseteadvus ja surm, pakub see huvi laiale filosoofia- ja teoloogiahuvilisele lugejaskonnale. Kõne all on lõpmatuse paradoksid, matemaatiline progress või selle puudumine nende lahendamisel ning eksistentsiaalsed küsimused inimese lõplikkusest. Autor kaitseb finitistlikku lähenemisviisi, ning kasutab ütlemise ja näitamise eristust, et selgitada, millises mõttes on jutt lõpmatusest õigustatud ja millises mitte. Adrian William Moore (sünd. 1956) on üks nüüdisaja säravamaid filosoofe. Ta õpetab Oxfordis ja tegeleb peamiselt metafüüsikaga, matemaatika ja loogika filosoofiaga ning filosoofia ajalooga. "Lõpmatus" (1990) oli tema esimene raamat; 2012 ilmus Moore´ilt laia haardega ülevaade moodsa metafüüsika evolutsioonist "The Evolution of Modern Metaphysics: Making Sense of Things".