"Tunnistan liialdamata, et Raul Oreškini lühipalade sari „Kui ma vananen“ on olnud viimaste aastate üheks rõõmustavamaks ja ka mõtlemapanevamaks kirjanduslikuks üllatuseks. Nendes tekstides on globaalset ja lausa kosmilistki haaret, ent samas on nende keskmes teema, mis kultuuris eriti päevakajaline ning muutub üha aktuaalsemaks – kuidas jääda inimeseks, kuidas säilitada mälu, empaatia ja eluärksus suurte tehnoloogiliste muutuste ajastul, mille käigus paljugi praegu veel enesestmõistetavat on kadumisohus. Sestap on selle tekstikogumi ilmumine raamatuna väga vajalik lisandus meie kirjandusse – ning olen ka veendunud, et sel on omajagu tõlkepotentsiaali.” Berk Vaher