Géza Ottlik pärines vanast aadlisuguvõsast. Et ta oli aastail 1923–1926 Kőszegi sõjaväelise reaalkooli kasvandik, on seal hangitud elamused ja kogemused aluseks nii romaani maailmale kui ka kirjaniku mõtteviisile. Ülikoolis õppis Ottlik matemaatikat ja füüsikat ning tegeles atleetika ja bridžiga, hiljem teenis leiba ajakirjanikuna.
Pärast sõda valiti Ottlik Ungari PEN Klubi sekretäriks, tema jutustused, arvustused ja följetonid ilmusid perioodikaväljaannetes. 1948–1957 tõrjuti ta koos paljude teistega kirjanduselust välja, mistõttu elatus ilukirjanduse tõlkimisest. Pärast põlu alt vabanemist ilmusid ühes köites tema lühiromaan „Katused varavalges” (eesti keeles 1988) ja mõned jutustused. 1959. aastal ilmus peateos „Kool piiril”, 1969. aastal jutustustekogu „Minden megvan” („Kõik on olemas”). 1980. aastal ilmus kirjaniku vaimseks elulooks peetud esseede, artiklite, uurimuste ja arvustuste kogumik „Próza”. Postuumselt ilmus 1993. aastal teos „Buda”, mis koosneb katkenditest, ääremärkustest ja märkmetest romaani „Kool piiril” juurde.
Ühes kaasautori Hugh Kelseyga on Ottlik avaldanud ilukirjandusliku bridžiraamatu „Adventures in Card Play” (inglisekeelsena 1979, ungari keelde tõlgitud 1997).
Géza Ottlik on pälvinud mitmeid Ungari kirjandusauhindu.