KGB mürgitehas. Leninist Litvinenkoni

0 viiest
Hinda
Toode on läbimüüdud!
2006. aasta novembri lõpus raputas maailma endise FSB (Venemaa julgeolekuteenistus ja KGB järeltulija) alampolkovniku jõhker mõrv Londonis. Mõrv oli kõige kurikuulsam Vene luureteenistuse välismaal sooritatud kuritegu rohkem kui kolme aastakümne jooksul.
Autor Boriss Volodarski, kes konsulteeris juurdluse ajal Londoni Metropolipolitseid ja on endiselt Litvinenko lesega lähedane tuttav, on endine Venemaa sõjaväeluure ohvitser ja rahvusvaheline ekspert erioperatsioonide alal. Tema jutustus näitab, et juba 1917. aastast – alates Leninist ja Tšekaast, mis oli KGB eelkäija – on Vene eriteenistused regulaarselt korraldanud individuaalselt planeeritud mürgitamisoperatsioone üle terve maailma, et hävitada Kremli vaenlasi.
Autor tõestab, et Litvinenko mürgitamine on vaid üks episood reas mõrvadest, mis jätkuvad kuni tänapäevani. Ta on dokumenteerinud üle 20 juhtumi, mille käigus Vene võimud kasutasid režiimi vastaste mõrvamiseks mürki, sealhulgas võõrriikide juhtide kõrvaldamiseks. Mõned neist tapmistest või tapmiskatsetest on üldtuntud, teised avalikustatakse siin esmakordselt, näiteks Vladimir Stepanovitš Nesterovitši, Ignati Dzewalkowski ja parun Wrangeli juhtumid.
Volodarskil on unikaalne isiklik seotus peaaegu kõigi 20 juhtumiga alates Nõukogude ülejooksiku Nikolai Hohlovi mürgitamisest radioaktiivse talliumiga Frankfurdis 1957. aasta septembris kuni Bulgaaria dissidendi Georgi Markovi kurikuulsa „vihmavarjumõrvani“ Londonis 1978. aastal.
„Selles raamatus on sädelevalt hea lugemismaterjal nii mõrvamüsteeriumite fännidele kui ka nüüdisajaloo austajatele. Me näeme selgelt, mis peitub peaaegu sajandi jooksul endise Vene ja hilisema Briti kodaniku Aleksandr Litvinenko Londonis polooniumiga mürgitamise taga. Originaaluurimus, mida suunab Boriss Volodarski siseinfot valdav silm ja teaduslik hoolikus, toob lugeja ette rea mõrvu. Tapmisi näidatakse osana poliitikast, institutsionaalse bürokraatiana, igapäevase rutiinina, laboratoorse teadusena, meditsiiniharuna, mis ei uuri surma eemalepeletamist, vaid selle esilekutsumist pealtnäha süütul või juhuslikul moel ja insenertehnilise kunstina, mis mõtleb välja uutele nõudmistele vastavaid üha uusi vahendeid, alates vihmavarjuotstest ja portsigaritest ning kokkurullitud ajalehtedest – kuni Litvinenko teetassini.”
Tennent H. Bagley, endine CIA Nõukogude bloki luureülem
Nii tavalugejale kui luureekspertidele suurt huvi pakkuv raamat esitab mitmeid ajaloolisi juhtumeid esmakordselt ja varustab lugeja võtmetähtsusega operatsioonide detailsete ja hästi dokumenteeritud taustaga.
Boriss Volodarski uuring KGB mürgitehase kohta põhineb ta enda professionaalsetel teadmistel ja kogemustel, mida toetavad dokumendid ning endise raudse eesriide mõlemal poolel olnud luureohvitseride ja analüütikute informatsioonil põhinevad arvamused. Tema kirjeldust toetavad ümberlükkamatud tõendid nende kohta, kes võtsid Venemaa enamliku revolutsiooni järel osa ja korraldasid seda laadi operatsioone.
Boriss Volodarski on endine GRU Spetsnazi kapten ja töötab praegu sõltumatu luureanalüütikuna, on Rahvusvaheliste Uuringute Assotsiatsooni liige (Hooveri Instituut, Stanfordi Ülikool) ja rahvusvahelise luureajaloo ajakirja Personal Files toimetaja. Volodarski on kirjutanud raamatu „Nikolai Hohlov: Eneseväärikus aupaistega” ja mitmeid eelkõige The Wall Street Journalis avaldatud luurealaseid artikleid. Ta on ka raamatu „Orlovi toimik: KGB ajaloo suurim pettus” autor.

Toode on läbimüüdud!