Aasta on 1911. Äsja tsaariarmee velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik saadetakse koos õpingukaaslastega likvideerima Mandžuurias möllava katkuepideemia tagajärgi. Sel peadpööritaval ja absurdsel reisil kogetu jääb teda veel kauaks vaevama. Aastakümnete pärast, kui Jakob töötab resideeriva velskrina Tallinna Keskvanglas, tulebki tal korraga ootamatult oma minevikule uuesti näkku vaadata… “Katkurong” on romaan põhimõtetest ja reetmisest, armastusest ja vihkamisest, lõpmatusest ja surmast — eelkõige aga patoloogiast, mis võib oma võimusesse võtta nii üksikuid inimesi kui ka terveid ühiskondi.
Jaan Krossi järgses eesti kirjanduses on vähe Rein Rauaga võrreldavaid romaanikirjanikke, kes valdaksid ühesuguse meisterlikkusega karakteriloomet, loo punumise oskust ja selget ning samas kujundlikku keelt – rääkimata iga lause taga kumavast eruditsioonist. “Katkurong” on niivõrd usutavalt teostatud mõttemäng sellest, mis oleks võinud olla, et raamatut sulgedes saab öelda: see ju oligi. Sest nagu iga hea kunstiteos, on see romaan lugejale ühtlasi peegel.
— Kai Aareleid, kirjanik
Ülimalt kaasahaarav lugu, mille peatükid on nagu sekundi täpsusega mõõdetud peatused tundmatus ja ohtlikus paigas.
— Martin Algus, kirjanik