“Kasukas” on kirjaniku, karikaturisti ja filmitegija Ave Taaveti kolmas raamat, kus on kokku traageldatud huumor ja ühiskonnakriitika, igapäevaolme ning maagilis-müstiline elutunnetus.
Aeg on raamatulehekülgedel kihiline nagu kasuka salat – kaasaegse heaoluühiskonna varjudes luusib endiselt arhailine, folkloristlikule mõtlemisele omane maailm, kus toimetavad eesti rahvapärimusele tuttavad tegelaskujud – luupainajad, kratid ja libahundid. Tekstide vahele on põimitud Rein Muuluka fotod Eesti talumaastikest ning kodustest interjööridest, mis on üles pildistatud läbi 1920ndatest pärineva fototehnika läätse.
„Näidake, kust teil valutab.”
„Iga-ga-igalt poolt…” habises kõhetu kuju karjäärinõustaja vastas toolil.
„Ja te otsustasite töötukassa, mitte EMO poole pöörduda sellepärast, et…?”
„S-s-see on ju tööga seotud õnnetus. Ja pärast seda ei ole ma enam suuteline oma senise elukutsega jätkama. Minu perekonna sajanditepikkune liin katkeb. Mul ei ole eesmärki. Mitte sellises maailmas!”
Ohates tõmbas töötukassa ametnik täidetud ankeedi lähemale ja kissitas
silmi: „Siin on märgitud, et teie viimane ametikoht oli – luupainaja?”
„Jah, just nii, armuline härra… luupainaja, tallaja, panijas, luupatak – kuidas suupärasem on.”