"„Ja kuidas mul siiani läinud on?“
„Üle ootuste hästi.“
„Jah?“ muheleb Karin.
„Nojah. Esimesest hetkest peale olete olnud tarmukas ja julge. Helistate võõrale, annate koduse aadressi, istute küsimusi esitamata autosse ja lasete end metsa sõidutada. Elukindlustuslepingut ei julgeks ma küll teiega sõlmida. (Mees naerab.) Olete riskianalüütikute õudusunenägu, aga psühholoogina pean teid tunnustama. Mõõdukas särts kombinatsioonis kuulekusega. Võib vaid ette kujutada, mida te organiseeritud kollektiivina veel korda suudate saata!“
Novellikogu „Jumalik märk“ jutustab lugusid kaasaegsest naisest, kes näiliselt üsnagi rutiinsete tegevuste keskel omamoodi unenäolistesse olukordadesse satub. Jutustamislaadilt tundub autori pilk justkui leebelt irooniline, aga võta sa kinni, kellele see hääl üldse kuulub? Kas autorile endale või hoopiski ühiskonnale, kes peategelasele justkui igal sammul püüab mõista anda, et ootab temalt pisut enam, kui tal pakkuda on."